publicerad: 2015
uppvaktare
upp|vakt·are
substantiv
~n; pl. ~, best. pl. ‑vaktarna uppvakta 1
| Singular | |
|---|---|
| en uppvaktare | obestämd form |
| en uppvaktares | obestämd form genitiv |
| uppvaktaren | bestämd form |
| uppvaktarens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| uppvaktare | obestämd form |
| uppvaktares | obestämd form genitiv |
| uppvaktarna | bestämd form |
| uppvaktarnas | bestämd form genitiv |


