publicerad: 2015
urholka
ur|holka
verb
~de ~t • göra ihålig, gröpa ur; äv. bildl.: urholka el. holka ur ngt
| Finita former | |
|---|---|
| urholkar | presens aktiv |
| urholkas | presens passiv |
| urholkade | preteritum aktiv |
| urholkades | preteritum passiv |
| urholka | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att urholka | infinitiv aktiv |
| att urholkas | infinitiv passiv |
| har/hade urholkat | supinum aktiv |
| har/hade urholkats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| urholkande | |
| Perfekt particip | |
| en urholkad + substantiv | |
| ett urholkat + substantiv | |
| den/det/de urholkade + substantiv | |


