publicerad: 2015
ynka
1ynka
oböjligt adjektiv
• ⟨vard.⟩ ynklig, obetydlig; enda, enstaka: en ynka promille
| Positiv | |
|---|---|
| en/ett/den/det/de ynka + substantiv |
2ynka
verb
~de ~t • ömka
| Finita former | |
|---|---|
| ynkar | presens aktiv |
| ynkas | presens passiv |
| ynkade | preteritum aktiv |
| ynkades | preteritum passiv |
| ynka | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att ynka | infinitiv aktiv |
| att ynkas | infinitiv passiv |
| har/hade ynkat | supinum aktiv |
| har/hade ynkats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| ynkande | |
| Perfekt particip | |
| en ynkad + substantiv | |
| ett ynkat + substantiv | |
| den/det/de ynkade + substantiv | |
ynka sig
• gnällaOrdform(er) ynka sig


