publicerad: 2015
konkludera
kon·klud·era
verb
~de ~t • sluta sig till; sammanfatta; jfr konklusion
| Finita former | |
|---|---|
| konkluderar | presens aktiv |
| konkluderas | presens passiv |
| konkluderade | preteritum aktiv |
| konkluderades | preteritum passiv |
| konkludera | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att konkludera | infinitiv aktiv |
| att konkluderas | infinitiv passiv |
| har/hade konkluderat | supinum aktiv |
| har/hade konkluderats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| konkluderande | |
| Perfekt particip | |
| en konkluderad + substantiv | |
| ett konkluderat + substantiv | |
| den/det/de konkluderade + substantiv | |


