publicerad: 2015
utgångspunkt
ut·gångs|punkt
substantiv
~en ~er • till utgång 2 punkt 1
| Singular | |
|---|---|
| en utgångspunkt | obestämd form |
| en utgångspunkts | obestämd form genitiv |
| utgångspunkten | bestämd form |
| utgångspunktens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| utgångspunkter | obestämd form |
| utgångspunkters | obestämd form genitiv |
| utgångspunkterna | bestämd form |
| utgångspunkternas | bestämd form genitiv |


