publicerad: 2015
bevisa
be·visa
verb
~de ~t 1 logiskt härleda2 låta komma i åtnjutande av, visa
| Finita former | |
|---|---|
| bevisar | presens aktiv |
| bevisas | presens passiv |
| bevisade | preteritum aktiv |
| bevisades | preteritum passiv |
| bevisa | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att bevisa | infinitiv aktiv |
| att bevisas | infinitiv passiv |
| har/hade bevisat | supinum aktiv |
| har/hade bevisats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| bevisande | |
| Perfekt particip | |
| en bevisad + substantiv | |
| ett bevisat + substantiv | |
| den/det/de bevisade + substantiv | |


