publicerad: 2015
direktkonfrontation
di·rekt|kon·front·at·ion
substantiv
~en ~er direkt konfrontation
Singular | |
---|---|
en direktkonfrontation | obestämd form |
en direktkonfrontations | obestämd form genitiv |
direktkonfrontationen | bestämd form |
direktkonfrontationens | bestämd form genitiv |
Plural | |
direktkonfrontationer | obestämd form |
direktkonfrontationers | obestämd form genitiv |
direktkonfrontationerna | bestämd form |
direktkonfrontationernas | bestämd form genitiv |