publicerad: 2015
kulminationspunkt
kulm·in·at·ions|punkt
substantiv
~en ~er kulmination punkt 1
| Singular | |
|---|---|
| en kulminationspunkt | obestämd form |
| en kulminationspunkts | obestämd form genitiv |
| kulminationspunkten | bestämd form |
| kulminationspunktens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| kulminationspunkter | obestämd form |
| kulminationspunkters | obestämd form genitiv |
| kulminationspunkterna | bestämd form |
| kulminationspunkternas | bestämd form genitiv |


