publicerad: 2015
omhäkta
om|häkta
verb
~de ~t • till 2häkta 1: omhäkta el. häkta om ngn
| Finita former | |
|---|---|
| omhäktar | presens aktiv |
| omhäktas | presens passiv |
| omhäktade | preteritum aktiv |
| omhäktades | preteritum passiv |
| omhäkta | imperativ aktiv |
| Infinita former | |
| att omhäkta | infinitiv aktiv |
| att omhäktas | infinitiv passiv |
| har/hade omhäktat | supinum aktiv |
| har/hade omhäktats | supinum passiv |
| Presens particip | |
| omhäktande | |
| Perfekt particip | |
| en omhäktad + substantiv | |
| ett omhäktat + substantiv | |
| den/det/de omhäktade + substantiv | |


