publicerad: 2015
polistalesman
pol·is|tal·es·man
substantiv
~nen; pl. ‑talesmän, best. pl. ‑talesmännen polis 1 talesman
| Singular | |
|---|---|
| en polistalesman | obestämd form |
| en polistalesmans | obestämd form genitiv |
| polistalesmannen | bestämd form |
| polistalesmannens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| polistalesmän | obestämd form |
| polistalesmäns | obestämd form genitiv |
| polistalesmännen | bestämd form |
| polistalesmännens | bestämd form genitiv |


