publicerad: 2015
uppstigning
upp|stig·ning
substantiv
~en ~ar • ofta från sängläge
| Singular | |
|---|---|
| en uppstigning | obestämd form |
| en uppstignings | obestämd form genitiv |
| uppstigningen | bestämd form |
| uppstigningens | bestämd form genitiv |
| Plural | |
| uppstigningar | obestämd form |
| uppstigningars | obestämd form genitiv |
| uppstigningarna | bestämd form |
| uppstigningarnas | bestämd form genitiv |


